Üle pika aja õnnestub mul ka siia midagi kirjutada. Suvi saigi täna läbi.. TERE KOOL! Kuna sel suvel suutsin ma postitada ainult kaks sissekannet, võiks kõik selle paari sõnaga kokku võtta, algas nagu viimased suved ikka, suht persekukkunult aga lõpp läks kuidagi hästi, vahest isegi liiga hästi, ehk siis oli lõpuks aeg?
Homsest algab siis viimane aasta Saksa Tehnoloogiakoolis, ehk see läheb ilma suuremate jamadetta. Ehkki algus tundub jube, eelmise aasta poolelijäänud asjad vajavad lõpetamist. :\

Long time no see, fakers. Pole tegelikult palju siia kirjutada, aga igavus tapab ja vedas mu siia üle pika aja. Vahepeal ei olegi midagi väga erilist toimunud, sain kuualguses Jäneda Lillepäevadel seeaasta ka väikese tööotsa, siis täitsa kirjutasin ühe sissekande, mille hiljem kaine peaga ära kustutama pidin, sorri, kui keegi seda lugema juhtus. 😀 Vahtralehtedest õnnestus mul ka lõpuks lahti saada vahepeal. Ja ülejäänud ajast olen enamjaolt Koongas kopitanud. Hah, ult tegus olen olnud vahepeal.
Mõnes mõttes ma ootan Soome minekut, mis on arvatavasti järgmine kuu, aga samas ka ei viitsi, eks see ole kõigega nii. Vähemalt tagasi tulles olen ma rikas. :p not.

Igatahes, ma ootan unematit edasi, bie.

Joujoujou, Madis on Tallinnapealt tagasi, kõik, mis ma sealt sain on masendav: jubekange kael, suursuur väsimus ja vägagi tühi rahakott, I’m broke ühesõnaga. Aga pole hullu, järgmine nv saab jänedale tööle ja saab tiba plönni. ^^,
Tallinnas oli lahe, ei kahetse, et rahad nii otsa said. 😀 Tahaks juba tagasiii! Varsti lähen tagasi, varsti..

Madis ütleb Tallinnast jo! Mitu kuud plaanisin siia ronimist, nüüd ma siis olen lõpuks siin kohal. :p Eile käisin lasnas Monni manu suppi söömas, täitsa üleelatav oli. Eks näis, mis täna saab. Aga ma kobin magama tagasi, seeja.

Esimene päev 20 aastaselt on ka lõppemas, kõik on endine, nõmenõmenõme, nõme..
Ma võikski siia kirjutama jääda, kuidas kõik mu elus imeb, aga väga pole vist mõtet, ja seda ma ka ei tee. Sain eile ka “Sunny Side Down” nimelise raamatu kätte, õhh, it’s so fucking true. At least for me.

Ma olen siin jälle tihedamini käima hakanud, kuid mul pole õrna aimugi, palju mul lugejaid siin on, kui üldse on, aga ega väga erilist vahet ei ole ka. 😀 Sünnipäev on kuue päeva pärast, 20 kukub, päästke mind keegi, palun! Nädalavahetusel kutsun ka mõne sõbra külla ja teeme ehk mõne pitsi kangemat ka, ainuke positivne asi, mis sünnipäevade juurde on jäänud. 😀
Tellisin täna omale ka kingituse, ma ei imestaks, kui see oleks ainuke kingitus(kui nüüd suguvõsa välja jätta), nimelt Levini Ylimaz’e raamatu nimega “Sunny Side Down”, vaevalt see meile siia kuskile müügile jõuab.

Lõpetama jääb Lev’i video youtubest:

Mul ei ole endiselt elu, hommikul on vanaema manu sõit aga ma ei maga veel, kuna netis on tegemist, ma olen räme netigänster. 😀 Okei, päris vist nii ei saa öelda, et mul elu ei ole, midagi nagu oleks. Tegelikult ma olen väsinud, õlle ajab unele, varsti lähen magama ära ka. Ma isegi ei tea, miks ma siia kirjutan, aga seda ma teen, vb sellepärast, et paremat teha ei ole. 😀 Varsti ma lähen magama ja siis ärkan ülesse ja siis on üks päev ennem emadepäeva. Emale ma vist kahjuks kinki ei jõua teha, kuna me sõidame kohe täna hommikul vanaema manu. :\ Aga ehk ta elab selle üle, ja järgmine aasta on targem, ma oleks talle tordi teinud muidu. 😀