Uskumatu, aga vahel ma tunnen puudust sellest lõputust füüsilisest pushimisest mis kaitseväes oli. Muidugi polnud see mitte sõna-sõnalt lõputu, aga kui Sa oled oma 50kg kaaluva varustusega 25km kõndinud ja 25km on ees, tundub see lõputu. Lõppu jõudes oled surmväsinud, aga üliõnnelik.
Pushes trough almost everything.
Siin on liiga palju sääski ja mo blogis on liiga vähe gängstaräppi.
Ma ei tea miks see nii on, aga Soomes on solitaire kõva mäng, iga aasta ja see aasta ei ole erand.
Ma olen siin teist päeva ja juba olen ma kohanud inimesi, kellele ma varsti midagi väga inetut võin öelda. Läbi lillede või mitte, ei saa nad enamasti kahjuks sellest ise aru. Ehkki on olnud ka erandeid.
O, hai. Homme varahommikul sõidan ära, Soome. Niipalju siis minu jaanipäevast. Samas pohlad, rahadega on niikuinii kitsas.
Käisin oma autole uut aknatõstukit sebimas, sain ka ühe, vanemalt autolt, tuleb välja, et see süsteem on kinni needitud ja kuna see on vanema generatsiooni autolt, siis mootori elektripistikud pole samad, OH GOD WHY? Eks näis, kas need needid õnnestub katki peksta nii, et kõik muu terveks jääb.
Jaanideks pole mul varem vist niipalju pakkumisi tulnud, kui sel aastal, tõotaksid tulla head jaanid, kui mul vaid raha oleks, prolly lendan häälega laivi kuskile. :3
Olen viimane nädal aega pm lihtsalt vedelenud, great success. Kui väest välja sain, oli mul plaan end kohe ult pruuniks päevitada, siiamaale on frentsust parmukas, ei ole minus endiselt seda rannasoont. :\
Oma parema jala sääre olen suutnud ka perse keerata, ei saa isegi pikematel kõndimistrippidel käia, rääkimata jooksmisest. Aga arstile ka ei viitsi minna.
Valisin just pool ööd plaadile laule, mis homme autosõidule kaasa võtta, üks toorik oli veel alles ja mu tore arvuti otsustas täpselt pool esimesest laulust plaadile kõrvetada ja siis errori aknakese ekraanile visata. Success.
