Esimene päev 20 aastaselt on ka lõppemas, kõik on endine, nõmenõmenõme, nõme..
Ma võikski siia kirjutama jääda, kuidas kõik mu elus imeb, aga väga pole vist mõtet, ja seda ma ka ei tee. Sain eile ka “Sunny Side Down” nimelise raamatu kätte, õhh, it’s so fucking true. At least for me.

Ma olen siin jälle tihedamini käima hakanud, kuid mul pole õrna aimugi, palju mul lugejaid siin on, kui üldse on, aga ega väga erilist vahet ei ole ka. 😀 Sünnipäev on kuue päeva pärast, 20 kukub, päästke mind keegi, palun! Nädalavahetusel kutsun ka mõne sõbra külla ja teeme ehk mõne pitsi kangemat ka, ainuke positivne asi, mis sünnipäevade juurde on jäänud. 😀
Tellisin täna omale ka kingituse, ma ei imestaks, kui see oleks ainuke kingitus(kui nüüd suguvõsa välja jätta), nimelt Levini Ylimaz’e raamatu nimega “Sunny Side Down”, vaevalt see meile siia kuskile müügile jõuab.

Lõpetama jääb Lev’i video youtubest:

Mul ei ole endiselt elu, hommikul on vanaema manu sõit aga ma ei maga veel, kuna netis on tegemist, ma olen räme netigänster. 😀 Okei, päris vist nii ei saa öelda, et mul elu ei ole, midagi nagu oleks. Tegelikult ma olen väsinud, õlle ajab unele, varsti lähen magama ära ka. Ma isegi ei tea, miks ma siia kirjutan, aga seda ma teen, vb sellepärast, et paremat teha ei ole. 😀 Varsti ma lähen magama ja siis ärkan ülesse ja siis on üks päev ennem emadepäeva. Emale ma vist kahjuks kinki ei jõua teha, kuna me sõidame kohe täna hommikul vanaema manu. :\ Aga ehk ta elab selle üle, ja järgmine aasta on targem, ma oleks talle tordi teinud muidu. 😀

Koolivaba elu on päeva ja öö segamini keeranud, üks hommik suutsin päikesetõusuga voodisse kobida, kuna varem und lihtsalt ei tulnud. 🙁 Nüüd ma siis istun siin öösiti üleval ja olen üks nendest lahedatest lastest, kel ei ole elu. Tegelikult mul ei ole seda kunagi olnudki, random nerd from internets, nagu ma olen. ^^,

20. läheneb jubekiiresti, mõtlesin siin, et mingi väikese istumise paari sõbraga võiks kuskil msnis teha. Hah, not. Tegelt tahaks ikka kodus tsillida rahvaga, aga vanematele väga mu 18. sünnipäev ei meeldinud vist ja nad kipuvad arvama, et tuleb rerun. :\

“Inimeste jagamine heaks ja halvaks on absurdne. Inimesed on kas sarmikad või tüütud” Minu tänane orkuti õnnelause, õhh, kuidas ma neid vihkan, kas see peaks mind kuidagi õnnelikumaks tegema? Pikalt p*tsi võiks sõita kõik need õnnelaused sealt, ainult närvi oskavad ajada. 😀

I’m sober as fuck and fucking moodless. Siia kriblamine üha harveneb ja harveneb, nagu harvendaks ma siin porgandeid. Hah, see ei ole isegi iroonia. :\ Igatahes, nagu esimesest lausest inglisekeele oskajad inimesed oskavad välja lugeda, pole mul hetkel erilist tuju.
Hetkel on mul sarnased filosofeerimise talgud, nagu Teisel Arnoldil on utubes:

Kuigi jah, päris selliseid mõtteid pole mul elusees pähe tulnud, you go, girl!

Viimane aasta on kokkuvõttes olnud kohutav, ma ei saa ise ka endast aru, rääkimata teistest. Tahaks mõneks ajaks kõigest sellest regulaarsusest eemale, kuskile ära kaduda, hetkel tahaks kuskile suuuurlinna, seal mõnda aega rahulikult edasi eksisteerida ja mõelda ja siis ehk tagasi tulla. Aga kuna see ei ole hetkel võimalik, olen sunnitud siin edasi roiskuma, wee.
Või olen tõesti mina millestkist valesti aru saanud ja elu peabki koguaeg olema selline “pain in the ass”, seda tegelikult mõnes mõttes on ta nagunii. 😀

Ma olen täiesti kindel, et kui ma seda posti hiljem loen, ei loe ma siit välja muud peale puhta p*sa. 😀 Aga mida muud mul siia ikka kirjutada?


<3

Pole väga ammu midagi asjaliku postitanud. Kool hakkab vaikselt lõpule jõudma ja Madis peab omale praktikakoha leidma. Ainult neli eksamit veel ja ongi kõik läbi. 🙂

Hetkel tsillin Käravetel, vanaema juures ja mõtlesin, et postitaks siia midagi, kuigi erilist kirutamistuju endiselt pole.
Täna on mul jälle rets eiviitsi peal ja tuju ei ole. Praktikakohta njetu ja töökohta ka ei ole, midagi nagu ei ole. 😀

Tahaks lihtsalt kuskile kaugele ära sõita, kus ma ei peaks mõtlema, et mis lähitulevik toob.