Tulin tund aega liiga vara tööle, oleks saanud kodus tunnikese kauem magada, erm. Nüüd ma siin vaikselt ootan, et kell saaks üheksa ja saaksin tööle. Tegelikult polegi palju siia pajatada, uni on suursuur ainult.
Iga päevaga tundub, et eluke hakkab üha rohkem vana rada tallama, see on vist positiivne, loodan, et asjad liiguvad samamoodi edasi, mitte tagasi. 🙂