adiam dymott – mp3
Aknast õue kiigates vaatab vastu pilkane pimedus, öö. Mina tunnen end jälle tegusana, ma ei tea miks, aga päeval ma ei suuda keskenduda. Öös on miskit head ja rahulikku, mis laseb vabalt mõttel lennata. Lõpuks olen oma asjadega niikaugel, et aega jääb üle ka sellele kõigele siin tähelepanu pöörata, ma ei mõtle ainult postitamise osa, kõik muu vajab ka kõpitsemist.
Talv sel aastal venib ka jubedalt, tahaks juba kevadisi ilmasi ja sinililledest sinavaid metsi, pumpaks velol kummid täis ja läheks ja tiirutaks ringi. Aga ei, see kuradima talv ei mõtlegi sel aastal lõppeda.
I wonder if this is this true.