Akende taga ladistab kevadist vihma ja reaalsus koputab uksele, masendus, viinapudeli aeg oleks käes. Ehk varsti, mu sõber! Külm on ka. Õnneks on öö ja on pime, see hubane lõpmatuse tunne, mis mind hetkel valdab, on kõige selle sees meeldivalt positiivne. Ja mul on ka kõrvaklapid, mis summutavad ära enamuse aknatagusest meloodiast. Ma lubasin enesele, et kurba muusikat ma ei kuula, aga selleks ma peaks vist kõik arvutis olevad mitte-nii-väga-rõõmsad palad ära kustutama, mis ei ole just kõigeparem mõte. Nii mõndagi on veel hinge peal, kuid elu on õpetanud, et ehk ongi parem, kui me päris kõike ei tea? Oh jah, kui palju oleks veel kirjutada, ehk hakkaks kergem, aga aitab, igal asjal on omad piirid. Jään siin vaikselt homset ootama, ehk homne toob selgemaid/paremaid mõtteid, vms.
erease. baww. <\3
erease. baww. <\3
täna olen Emo..
Miks inimesed nii teevad? :\