there’s light even in the darkest places

Käisin täna üle üüberpika aja metsas seenel, viimati sai seenel väikese poisina käia, täitsa tore oli. Mets on tore, metsapoole on mind tõmmanud juba väikese poisikesena, kõik külaäärsed metsad on kunagi teiste tolleaegsete poisikluttidega läbi joostud. :p

Otsisin jälle omale uut “seinapilti” ehk siis wallpaperit ja tuleb välja, et aastate jooksul on päris korralik kogu arvutisse kogunenud. Otsustasin paremad neist veebi ülesse visata. Ehk kellelgil peale minu on veel sama haigus, igatahes, kel huvi, siis siin nad on: http://wg.m2dis.pri.ee/ kui kunagi jälle tuhin peale tuleb, siis uploadin sinna ka vast nii mõndagi juurde. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.