Poistekarjas on ikka jube elada, korter vajaks meil hädasti naise kätt. 😀 Ent hetkel ma ei ole Pärnus, tulin maale, riideid pesema, Pärnus puudub meil pesumasin ja ma olen endiselt töötu, ei jõua veel pesumajas käia, mul peaks elujoppama, et oridsse tööle saada, nad otsivad hetkel töötajat, loota ju võib, et ehk joppab ja saan sinna, Pärnus pole väga tööd saada poole kohaga. :\
Ja varsti algab uus koolinädal, järgmisel nädalal tulevad esimesed tööd, edu mulle nendeks õppimisel, asi, mida ma aastaid ei ole harrastanud, aga nüüd ma lihtsalt pean, tahaks ikka kooli ära lõpetada ilusti. 🙂
Olen jälle end tihti arvuti tagant mängimas leidnud, pelan onlainis wolfenstein et’d, mida sai aastaid tagasi ööd\päevad läbi mängitud. Kõik see tänu Oliverile, tema mängib seda ja mul tuli ka tahtmine ja nüüd ma siis olen olkuga ühtekas. :\ 😀 Varsti ma ei jõua selle pärast raudselt kooli ka, et internetisõda on tähtsam. 😀
Aga praegu tahaks mingit filmi vaadata, ehk arvutis on midagi head, igatahes, bie everyone atm. 🙂
Ma olen terve päeva täna lihtsalt uimanud. Magasime siin sisse ka hommikul ekuga, käisime eile mirages, seal oli kolledzi rebaste retsimine, igasugust huvitavat rahvast oli kohal. 😀 Aga kooli me ikkagi jõudsime, peab jõudma, kasvõi viimassesse tundi. 😀
Nüüd ma istun siin oma toas, vaikselt kui hiir ja tegelen õppetööga, ma olen hakkanud öösiti õppima, see on ainuke aeg, kui ma õppida viitsin. 😀
Paari viimase päeva hitt, avastasin selle loo ükspäev arvutist ja tuli välja, et päris hea on.
Ettevõtluse tund on maailma igavaim. Võiks läbi saada juba.
Hei!
Kirjutamine muutub üha harvemaks ja harvemaks, aga ma püüan ennast parandada, ausalt. (a) Viimasel ajal ei ole nagu midagi erilist toimunud, kool ja kodu. Vähemalt kooli ei ole enam niipalju, kui keska ajal. Nüüd võiks keegi veel mulle tööd ka anda. 😀 I wont stop until I find myself a job! :p
Aga ei oskagi hetkel enam midagi siia muljetada peale selle, kui suur mu uni on. Bie.
Pole ammu siia midagi kirjutanud, samas pole mul ka veel hetkel Pärnu kodus netti, homme on lootust saada, hetkel istun treffis ja teen oma referaati, mis peab täna valmis saama, edu mulle. Pärnus on tore elada, toredam, kui Koongas. :p Ainult tööd oleks veel vaja, et mindit plönni ka oleks, hetkel mai kujuta ette, kuidas ma elama hakkan. 😀 Igatahes, ma nüüd üritan oma referaadi valmis saada.
Pärnupärnupärnupärnu!
Loodetavasti täna. ^^,
Esimene koolinädal ongi läbi. Tegelikult sai see juba neljapäeval läbi. Hea lebo oli veel. Mul on endiselt suur uni, kuna kell kümme hommik on juba meil siin “hilishommik” ja ega Madisel ka ju kauem magada ei lasta.
Ja endiselt elan ma Koongas, kuna pole hetkel tööd, ega piisavat plönni, et saada omale ühetoaline korter üürida, see imeb, rämedalt. :s
Igatahes, mul pole erilist tuju siia midagi rohkemat kirjutada hetkel.
Kooool!
Täna oli juba teine koolipäev, füüsika on jubejube, matet ma parem näha ei tahagi, see on homme. Ja elamist mul ikka veel Pärnus ei ole, masendaaaav. :s Keegi Madist Pärnu korterikaaslaseks ei soovi? 😀
Külma olen ma ka kuskil saanud mõned päevad tagasi, jube nohu on ja kurk on haige ja õhtuti on pea mõnusalt paks. Ehk läheb käbe üle.
Viimane nädal ennem koolialgust.
Pole jälle mõnda aega midagi siia kirjutanud, oleks aeg.
Reedel ma mõtlesin, et võiks minna Tallinna, Riinule külla, seda ma ka tegin, Riinu juures oli täitsa tore, nägin uut Tallinna rahvast peale Riinu enda janiiedasi. 😀 Laupäeval külastasin koos Kerliga pätrikut, kust ma leidsin näiteks Joosepi, oma pätrikusõbra. Igati lahe nv oli. :p
Ja muud erilist teinud olegi, eile lihtsalt igavlesin, naudin siin veel suve vms.
Täna olin tubli, viskasin puid keldri aknast sisse ja ladusin need keldris riitadesse ka. (H)
Madisel on kriis.
See on lihtsalt masendav kui lühikesed mu juuksed praegu on, mittemingit mikkrit, saate te aru!?!?! :s Õde ajas peaaegu kõik mu juuksed ennem maha, jubejube, JUBEE!. Ma ei tule ennem kodust välja, kui juuksed normaalse pikkusega on. Üle pika aja on mul siin kriis. :\
Pole ammuammu enam siia midagi asjalikku kirjutanud, kirjutaks siis täna. Aeg, mis ma siin Eestis veetnud olen, on lausa lennanud, masendav mõelda, et juba nädala pärast suht hakkabki jälle see koolijama pihta.
Ega ei viitsigi pikalt luuletada siin, kui aus olla.
Viimane suurem üritus, kus käisin oli ehk “Märkamisaeg”. Täitsa tore oli nende kümnete tuhandete inimeste seas, kellest enamik olid eestlased, ent erilist patriotismituhinat endast üle ei käinud.