Magamatus. Reaalsus annaks nagu hommikuti uue ja raevukama löögi, raske on kirjeldada mida ma hetkel tunnen. See kõik, mis toimub tundub veel olema poolik, ma kahtlen, et ma sellele praegu punkti suudan panna. Vaevalt ka selgemaks enam midagi saab..
Oh jah, blogi peaks olema koht, kuhu ma oma tegemisi jms ülesse tähendan, mitte halamas ei käi, aga samas ei toimugi nagu väga midagi muud.Ning endiselt püsib ka lootus, et hakkab nii kergem.