ei, meil ei ole banaanivabariik, härra

Edelaraudtee. Tallinn-Rakvere, aga mina lähen Tapal maha. Ei ole ammu diiselrongiga sõitnud. “Mida v*ttu, Eesti rongijuhid pole tõesti siiamaale elektrist miskit kuulnud?” olid mo esimesed mõtted. Ärme istumisalustest parem räägi, lambid võiks värvilised olla, nende voolukõikumisest saaks vägeva diskovalguse mu klappidest kõlavale muusikale. ELAGU EESTI!

Eks seda kõike pärsi ka odav piletihind, eestlane pigem elab sitas kui maksab paar eurot mugavuse eest, fucking sad bro.

Aga muidu on elu lill, aega veel teenida vaid 7 kuud. Kui aus olla, siis ei kurda, et ära ei šlanginud siit, tuleb mingis mõttes kasuks, pluss saab riigi kulul paar tähekest lubade peale juurde.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.