Tahaks juba oma musta mantli millegi värvilisema vastu välja vahetada, tahaks päikest, mis pilve tagant välja kiigates ka sooja kiirgaks ning selle valge(kohati ka kollase) lume lõpuks ära sulataks. Jubedalt ootan, et see öäk seal akna taga kevadet meenutama hakkaks, aitab juba küll sellest talvest ja külmast.
Kevade ootuses sai ka blogi üle pintseldatud, loodame, et sinililled sel aastal hiljaks ei jää.

Ka valentiinipäeva, meie keeles oleks vist ilusam öelda sõbrapäeva, esimesed tunnid on käima tiksunud, kingitusi ei hakka ma kellelegi selleks puhuks tegema, ehkki te võite selle endale ise teha, sõbrad! Nimelt vedeleb mul arvutis “prindi, lõika, voldi, kleebi” stiilis pilte. Kui keegi sel aastal minult kinki tahab, peab ta selle ise valmis voltima. Valituks osutus väike ja armas ja sõbralik karuott. :3

Jõudu tööle!

Haste The Day oli kindlasti üks esimesi metal bände, mida ma kuulama hakkasin, kui ma nii ~16, 17 olin. Mõnda aega olin ma siis räme rokipeer oma überpikkade juustega. Aga mingi aeg hakkas britney võimsalt comebacki tegema. Igatahes, olen viimaselajal sellesama vana muusika kõik arvutist ülesse otsinud ja seda kuulanud, shit was cash back then.

Praegu ma kuulan seda kõike ja mõtlen, et ma olin 5 aastat tagasi samasugune fucktard, nagu ma olen täna, mitte sittagi ei ole muutunud, great success! :3

Ma vihkan seda, kui inimesed leiavad, et oleks msnis/feisbookis/ircus/kusiganes aeg mingit ilget paska ajada ja ma vastasin neile, kuna loodan, et kuulen midagi asjalikku ja mul ei ole mitte mingit tuju sellega jamaga kaasa minna. Ei ole piisavalt kalk ka, et neid perse saata, vähemalt mitte kaine peaga. Fakk jaa!

bleepie – allofyourlove, millegipärast on see lugu täna end korduvalt mu winampis end üha uuesti ja uuesti leierdanud, ehkki pole suur chiptune fänn

Reede õhtu ja palju purjus inimesi, aga mitte mina. Mu(oma 5 aastat vana) veebikaamera leidis lõpuks kasutust jei. Ja ei, ma ei käinud chatrouletis liputamas.
Ja Kata saatis täna mulle pildi, mille olemasolust mul ei olnud õrna aimugi, keskkooli ajast, igatahes, mul on seal palju juukseid, ma arvan, et neid oli kammitud tol päeval. Siin see on:

Ma siiamaale imestan, et tol päeval mul säärane pahmakas peas oli, see peaks olema ainuke kord, kui ma harjatud juustega pildile olen jäänud, uni oli ka, vist.

Ootan siin vaikselt juba neid hommikuid, mil hakkab neljast valgeks minema, saab esimeste päikesekiirtega koos tuttu ja suvi on lähemal, sõjavägi ka, tahaks sellega juba ühelepoole saada.

Olen ka viimastel päevadel ennast hommikuti varem ülesse sundinud, et õhtuti varem magama saaks, terve päev on uni ja tudisen ringi, öö saabudes on uni läinud ja pea lahti, kõik reziimid on nii sassis, kui nad üleüldse saavad olla, jesss!

miski, mis suudab tuju kuidagi üleval hoida, 08 soome kuumim klubihit oli vist