goo goo dolls – iris

Olen enesele viimastel päevadel lubanud end eri erakondade valimistlubadustega kurssi viia, et ma oma häält päris tühja andma ei läheks. Ehk homme, jah, homme. Eesti meediale tuginedes ma oma otsuseid teha igatahes ei kavatse.
Homme lähen töötukassase, kui joppab saan sealt abiraha, kui ei joppa, peab lõpuks ikka töö leidma, raisk.

Tahaks juba oma musta mantli millegi värvilisema vastu välja vahetada, tahaks päikest, mis pilve tagant välja kiigates ka sooja kiirgaks ning selle valge(kohati ka kollase) lume lõpuks ära sulataks. Jubedalt ootan, et see öäk seal akna taga kevadet meenutama hakkaks, aitab juba küll sellest talvest ja külmast.
Kevade ootuses sai ka blogi üle pintseldatud, loodame, et sinililled sel aastal hiljaks ei jää.

Ka valentiinipäeva, meie keeles oleks vist ilusam öelda sõbrapäeva, esimesed tunnid on käima tiksunud, kingitusi ei hakka ma kellelegi selleks puhuks tegema, ehkki te võite selle endale ise teha, sõbrad! Nimelt vedeleb mul arvutis “prindi, lõika, voldi, kleebi” stiilis pilte. Kui keegi sel aastal minult kinki tahab, peab ta selle ise valmis voltima. Valituks osutus väike ja armas ja sõbralik karuott. :3

Jõudu tööle!

Haste The Day oli kindlasti üks esimesi metal bände, mida ma kuulama hakkasin, kui ma nii ~16, 17 olin. Mõnda aega olin ma siis räme rokipeer oma überpikkade juustega. Aga mingi aeg hakkas britney võimsalt comebacki tegema. Igatahes, olen viimaselajal sellesama vana muusika kõik arvutist ülesse otsinud ja seda kuulanud, shit was cash back then.

Praegu ma kuulan seda kõike ja mõtlen, et ma olin 5 aastat tagasi samasugune fucktard, nagu ma olen täna, mitte sittagi ei ole muutunud, great success! :3

Ma vihkan seda, kui inimesed leiavad, et oleks msnis/feisbookis/ircus/kusiganes aeg mingit ilget paska ajada ja ma vastasin neile, kuna loodan, et kuulen midagi asjalikku ja mul ei ole mitte mingit tuju sellega jamaga kaasa minna. Ei ole piisavalt kalk ka, et neid perse saata, vähemalt mitte kaine peaga. Fakk jaa!