Üha harveneb ja harveneb see, kui siia jõuan.. Nõme iseenesest, aga mis teha. Mul on veel sadakümme asja tegematta ja ma ei suuda ennast kokku võtta ja neid ära teha, see on ka nõme. Nõme, nõme, kõik on nõme.
Keegi võiks nii ka teha, et mu ema mind homme hommikul kell 10 ülesse ei peksaks, ma tõesti ei viitsi nii vara ärgata, tulge ja korraldage keegi see ära, palun? Oh jah..


reality sucks
Selleaasta esimene sissekanne, mis on suhteliselt hiljapeale jäänud, aga noh, siin see nüüd lõppude lõpuks on. Kui nüüd täiesti aus olla, siis selle kuu aja sees ei ole erilist midagi juhtunud, millest siin võiks pikemalt peatuma jääda.

Üleüldiselt, nagu aastalõpud ikka, nii ka eelmise aasta lõpp kippus pekki minema, kõik jäi tegematta ja ei viitsinud neid asju järele väga teha ka, ent uued aastad on alati aidanud, ka nüüd paistab lõpuks(ja õnneks) tunneli lõpust valgus, ehk jääb kuni kevadeni paistma. 🙂

Endiselt on nõme, et Kea niikaugel pesitseb, aga tore, et vahel ikka aega leiad siit ka läbi hüpata. ^^

Üks sõna selle video kohta: EPIC

Mitte, et kõik päevad mu elus ei oleks nagu laisklemiseks loodud, on tore ikka mõelda, et just tänane päev ongi see päev, kus on kõige õigem olla laisk. Oh jah, tänu sellele laiskusele on mul veel palju kooliasju korda ajada, aaaga, eks see ole alati nii olnud. Kõige raskem takistus sel aastal on ehk läbi, majandus, jäi eelmisest aastast veel Irenele võlga ja ma ei suutnud ennast kokku võtta ja seda talle ära vastata, õnneks sain eelmiseks kolmapäevaks kõik selgeks ja ära ka vastatud, jeii, great success. 🙂

Reket -Lähme – Välja

Tegelikult oli mul hull plaan magama minna, aga ma vist veel ei suuda, ehk varsti..
Viimasel ajal on mul olnud lollid unenäod, lollid mõtted ja lollid tujud, ehk need kõik jäävad ka lolliks, ei saa reaalseks. Owell, kui saavadki, siis saab ehk hakkama, kuidagi ikka.
Täna käisime Argoga baaris tsillimas, mingi jorr mängis sülti ja enamus rahvast oli lampis, jube, kui masendavas pommiaugus ma elan, aga tuleb hakkama saada need viimased kuud..

Talv tuli kuidagi vara sel aastal, aga vaevalt seda praegu kauaks on.. Ehk tuleb varsti, õigel ajal uuesti. Peaks rohkem end koolile pühendama, võlad kaelast ära saama, aga ma ei suuda, ei suuda.. Kõik muu on huvitavam ja parem, kui õppimine, ehk enamuse ajast ma ei tee mitte midagi progressiivset. Oh jah, annaks jumal mulle selle viitsimise.

Igatsus on ka suursuur, suur..