Proovikirjand on ka läbi, kirjutasin kolme tunniga valmis selle, mõtteid oli täpselt niipalju, kui vaja oli. Aga eks näis, kuidas läks, sisetunne ütleb, et halvasti, aga millal see on öelnud, et hästi on läinud?
Aga muidu on olnud täna igav päev, homsest jälle uurimistööd tegema Ekuga pärnu, õhh jubejube, see võiks juba valmis saada.
Eile soovis mõni inimene, et ma ennast põlema paneks, seda kahjuks ei juhtu, see on valus ju. :s Aga äkki oleks ma pidanud ikka oma ropsi sisse ära lämbuma, kui mul see võimalus täitsa olemas oli? Oleks praegu mõni inimene ehk õnnelikum ja üks Madis siin ilmas vähem. Ju Surm siis ei tahtnud mind veel. Jääme järgmist võimalust siis ootama, eks?