Peale selle, et ma täna aru sain, et mu email spamboti mängis, olen ma ka oma arvutist vanu lugusi kuulanud, imelik, milliseid emotsioone muusika esile võib tuua.
Auto on ka lõpuks lagunema hakanud, terve suvi pidas ühes tükis vastu, niiet ei ole erilist põhjust virisemiseks, ainuke jama on selle korda tegemine.

Viimaselajal olen ma tihti hämmingus oma blogi suurtes külastusnumbrites, olen ma siia tõesti kunagi midagi lugemisväärset postitanud? 😮

Mõni aeg tagasi klikkisin oma maili lugedes spamile, huviga näha, mis nad seal kirjutavad, tuleb välja, et sellest piisab, et mu email hakkaks seda paska edasi saatma, vabandust, kellele olen spami saatnud.

Käisin täna üle üüberpika aja metsas seenel, viimati sai seenel väikese poisina käia, täitsa tore oli. Mets on tore, metsapoole on mind tõmmanud juba väikese poisikesena, kõik külaäärsed metsad on kunagi teiste tolleaegsete poisikluttidega läbi joostud. :p

Otsisin jälle omale uut “seinapilti” ehk siis wallpaperit ja tuleb välja, et aastate jooksul on päris korralik kogu arvutisse kogunenud. Otsustasin paremad neist veebi ülesse visata. Ehk kellelgil peale minu on veel sama haigus, igatahes, kel huvi, siis siin nad on: http://wg.m2dis.pri.ee/ kui kunagi jälle tuhin peale tuleb, siis uploadin sinna ka vast nii mõndagi juurde. 🙂

Olen mõne päeva pärast juba kõik South Parki osad teist korda ära vaadanud, nii umbes kolme nädalaga, lihtsalt masendav! Kus Sa küll oled, töökoht? Ei oleks uskunud, et endiselt veel niivähe tööd on pakkuda meil siin.

Simpsoneid vaatasin ka ennem.

Ma ei lähe täna kooli, ma ei lähe täna ka tööle, istun kodus ja sügan mune, milline imeline elu! Not. Vaikselt tüütab see tegevusetus juba ära, suvi on ka läbi, olen mõelnud kuskile mõnele asjalikule kursusele minna, tuleks kasuks ehk. Üks mõte on soome keelt õppida ja üle lombi mõneks ajaks siit ära minna, aga eks näis.

Jubeigav on olnud ja vana blogi väljanägemine oli ka ära tüüdanud, nüüd siis uus, tiba vigane veel, aga ei viitsi seda parandama hakata, ehk kunagi hiljem. Käisin eile ja täna vanaema juures lõunatamas, täiesti jube, kuidas vanaemad võivad lihtsalt üle sööta ja sealjuures mitte aru saada, et miks Sa küll rohkem süüa ei taha. Aga vähemalt tegi ta täna pannkooke, need olid üle prahi, nagu tavaliselt.

Jäneda. Tädi läks perega Soomemaale reisima ja kutsus mind siia oma kutsut valvama ja nüüd ma tsillin siin, vaikselt, öluga. Üleüldiselt võib öelda, et kõik on hakanud paremuse poole liikuma, mõtted, tunded jms, vähemalt hetkel. Ehk hakkab kõik muu ka ülesmäge minema, ei ilmne enam selllist ajukeppi nagu eelmine nädal.

Esimene september ja minul ei ole kooli, 14 aastat koolipinki nühitud ja nüüd siis pole muud teha, kui kodus passida ja loota, et leian omale ennem töö, kui igavuse kätte suren. Mõtlesin, et võiks midagi suuremat kodus ette võtta, õpetaks omale flashi selgeks vms, niikuinii muud paremat teha pole, eks näis, kuhu ma selle mõttega jõuan.
Täna ja eile suutsin igasugu taotlused uute dokumentide saamiseks igale poole ära teha, nüüd jääb üle vaid oodata, et need kõik valmis saaks, great success!