Mõnel hommikul tahaks oma telefoni puruks visata, täna käis ka see mõte peavalu kõrvalt hommikul peast läbi. Keegi oleks võinud eile mulle öelda midagi sellist: “Madis, Sa oled liiga purjus, pane see telefon käest ära.” aga ei. Ma küll ei tea, mis ma sinna kirjastasin, aga vabandust igatahes, i aint proud.
Jänedal käisin ka, aga suutsin arvuti koju unustada.

“How I met your mother” viienda hooaja viimane osa sai just läbi. Nüüd on jälle igav, ehk kellelgil oleks seriaalisoovitusi? Mida rohkem hooaegasid, seda parem.

Sügis. Töötus. Masendus. Tänase päeva märksõnad. Tahaks endiselt siit kuskile ära, aga ilma raha või ult hea masterplanita ei saa, nõme.

Juuksuris oleks ka vaja ära käia, aga ma olen laisk, laisk, laisk.

They r real, man.

Täna sain kaks uudist, nagu filmides, ühe hea ja teise halva.

Alustame halvemaga, hommikul tõi postiljon mulle tähitud kirja, kaitseressursideametist. Pooleteist kuu pärast on arstlik komisjon, selgub minu järgmise aasta sügis-talv-kevadine plaan. Owell, kunagi pidi see ju juhtuma.

Heast uudisest niipalju, et õhtul mulle helistati ja pakuti tööd, mitte küll püsivalt, aga vähemalt midagigi. Aga sellest pikemalt, kui asi kindel.

True.


Mul on arvutis kümneid tuhandeid pilte, tuhandeid mp3’mesi, sadu filme ja palju muud jama. Tuleb tõdeda, et ainuke asi, mida mul enda arvutis(ega ka päriselus) ei ole, on elu, peale selle virtuaalse jama. Seda vist ei tiri torrentiga alla ka, aga pohlad, suht, ise olen oma elu sääraselt elanud, miks nutta?

Kui aus olla, ei meeldi mulle blogida sellest, mida ma täna või eile või üle-eelmine aasta tegin, tihti olen ma tulnud siia mõttega kõik viimasel ajal juhtunu siia üles tähendada, aga postitust kirjutades need teemad siia lihtsalt ei jõua. Ma täpselt ei teagi, mis eesmärgil mul see blogi on. Praegu sellele mõtlema hakates ma ütleks, et see on lihtsalt üks minu viis ennast väljendada, iga sissekanne täpselt niipalju, kui ma seda soovin.

Soome 2010, järjekordne ülimahe suvi maasikapõldude vahel, mainiks siinjuures ära ka reeded Suonenjoel, cant fuken wait next summer! 🙂

Peale selle, et ma täna aru sain, et mu email spamboti mängis, olen ma ka oma arvutist vanu lugusi kuulanud, imelik, milliseid emotsioone muusika esile võib tuua.
Auto on ka lõpuks lagunema hakanud, terve suvi pidas ühes tükis vastu, niiet ei ole erilist põhjust virisemiseks, ainuke jama on selle korda tegemine.

Viimaselajal olen ma tihti hämmingus oma blogi suurtes külastusnumbrites, olen ma siia tõesti kunagi midagi lugemisväärset postitanud? 😮

Käisin täna üle üüberpika aja metsas seenel, viimati sai seenel väikese poisina käia, täitsa tore oli. Mets on tore, metsapoole on mind tõmmanud juba väikese poisikesena, kõik külaäärsed metsad on kunagi teiste tolleaegsete poisikluttidega läbi joostud. :p

Otsisin jälle omale uut “seinapilti” ehk siis wallpaperit ja tuleb välja, et aastate jooksul on päris korralik kogu arvutisse kogunenud. Otsustasin paremad neist veebi ülesse visata. Ehk kellelgil peale minu on veel sama haigus, igatahes, kel huvi, siis siin nad on: http://wg.m2dis.pri.ee/ kui kunagi jälle tuhin peale tuleb, siis uploadin sinna ka vast nii mõndagi juurde. 🙂

Ma ei lähe täna kooli, ma ei lähe täna ka tööle, istun kodus ja sügan mune, milline imeline elu! Not. Vaikselt tüütab see tegevusetus juba ära, suvi on ka läbi, olen mõelnud kuskile mõnele asjalikule kursusele minna, tuleks kasuks ehk. Üks mõte on soome keelt õppida ja üle lombi mõneks ajaks siit ära minna, aga eks näis.