Vahel on pea ees tundmatusse vette hüppamine päris tore. Paar nädalat tagasi ma ei oleks uskunud, et mul üksi Saksamaale autole järgi sõitmiseks julgust jagub. Nagu näha oli vaja ainult lennupiletid ära osta ja saigi mindud.

Igatahes, 1600km kahe päevaga, 48h jooksul 6h uneaega, palju kohvi ja rämpstoitu, aga äge oli, ei kahetse. Ei imestaks, kui ka uus auto Saksast tuleks.

Kuues töönädal jookseb ja mo autol jooksid siin mõni aeg tagasi kõik hüdraulikaõlid vastu maad, õigem oleks vist öelda, et tilkusid. Romu omamine on fun.

Rohkem avalikult ei kirjasta miskit täna. :3

Uskumatu, aga vahel ma tunnen puudust sellest lõputust füüsilisest pushimisest mis kaitseväes oli. Muidugi polnud see mitte sõna-sõnalt lõputu, aga kui Sa oled oma 50kg kaaluva varustusega 25km kõndinud ja 25km on ees, tundub see lõputu. Lõppu jõudes oled surmväsinud, aga üliõnnelik.


Pushes trough almost everything.