Panen südame pastakasse ja maalin verega värsse.
Igast õhtust hommikuni, kui vaid mina olen ärkvel.
Kõik hinged on kustunud ja ma olen süttinud.
Keset pimedust mu kõrval vaid vaikus – üksindus.
Keeldusin meelega unest, et saaks seda nautida.
Seda ilu me ümber – saladuses vaikimas.
Seda elu me ümber – mida pimedus ju kaunistab.
Vaatan läbi pilve piirituse – taeva tedretähni,
mis miljoni aasta kaugusel on me atmosfäärist.
Vaatan ja unisklen, sest olen galaktikate transis,
kui universumi energia mulle beebipuhtalt tantsib.
Seda triljoni aasta vanust järjekindlat rütmi.
Läbi meteoriidi – mangettormide tüskli.
Pajatab ta haudvaikuses meile me varandusest,
mida me endi ees kõik hoiame saladuses.
Ja ei tahagi me mõista – vaid magame kõik mürisunes.
Mõtleme tühja ja ei veendu oma tühisuses.
Kuulan ja püüan peopessa ta pisarad,
hõõrun need oma hinge ja sõnu neist visandan.

Nüüd seisan kahe maailma vahel tundes hinges võnkeid,
mida põhjustab nende kahe mind läbiv kokkupõrge.
Millisekilistes krampides – õpin 1000 aasta tarkust,
kui hüpnoosi värinaist olen kramplikult taltund.
Selle infovood – mu’s krüpteerind tunneteks.
Ja mu kehast tungivad paberile kirjasulgedest.
Kuni kaotasin end endasse – ja hetk hiljem kui olin ärgand.
Oli mu hing mööda galaktikaid valgusena rännand.

Ref…

Need olid 1001 aastat – kosmilise tarkuse vallas.
1001 aastat – mida ei saa enam sõnadesse panna.
1001 aastat – kui veri papüürusele hüübis.
1001 – veripunast tilkuvat hieroglüüfi.

Mille sisu ma ei mõistnud – ega aega mil olin need märkind.
Vaid hetke – mil tõusvas päikeses seda värssi,
lugesin kui signaali üritades iseennast mõista,
et need pole vaid tähed seal pimeduses paistmas.
Me oleme üksi ja keegi varsti on ju tulekul,
ja mu tunded said hinge tagasi suletud,
sest päike mu niitis – ja ma langesin põlvili.
Öö lõppes ja vandusin kanda edasi sõnumit.

Põhjamaade Hirm – Öö(1001 aastat) Pätsi kõrvadest läbi

Kohekohe ma lähen magama, siis on varsti reede hommik ja ma saangi korjata oma viimased maasikad seeaasta, ma olen nii õnnelik, et koju saan lõpuks. :p Kokku tuleb siis kuu ja üks päev tööd. Ja laupäeval saab Helsingisse shoppama ja siis saab ehk sealt midagi lahedat. Aga edu mulle homseks, raudselt istun terve päev vao vahel ja järan maasikaid. 😀 Ma lähen magama ära, ööd.

Üle kahe nädala olen juba siin Soomes mädanenud, viimase posti tegin kümme päeva tagasi, peaks kirjutama midagi. 😀 Siin on paljugi juhtunud selle ajaga, kõigest ma siia kirjutama ei hakka parem, igatahes poleks elusees uskunud, et siin midagi sellist toimuda võib. Poistekari on ka kõik välja vahetunud siin peale minu. Meil on nüüd siin kõige eidem tüüp Siim, naljakas Armin aka Gennaadi ja väike poiss Sten on ka. Mingiaeg lisan pilte ka sinna paremale poole. 😉

Selle pealkirja ütles mulle Gennaadi just, ma mõtlesin, et kirjutan siis. 😀

Aga me nüüd poistega filmiõhtule võinii, c yaz, fagets!

Võiks öelda, et on olnud töine nädal. Nüüd ma olen siin juba olnud nädala ja ühe päeva. Viimastel päevadel olen alles kahest magama saanud, äratus on 6.50, hommikul ei ole üldse und. Homme on õnneks vaba päev, aga magama ma vaevalt ennem viite täna öössel saan. 😀 Läheme õe ja mõne tsikiga kluppi, vähemalt mingit meelelahutust siin, Souenenjoe piirkonnas. Ma ei mäletagi millal viimati klubis käisin. 😀

Kolm sõna iseloomustab kahte viimast päeva: väga s*tane nett. :\
Teist õhtut järjest ei ole siin enam korralikku netti, venib nagu tatt ja pm midagi teha ei lase, suht 10 minutit võttis mul siiamaale jõudmine, et ma saaksin selle posti teha. Toretore, nüüd on mu “ööelu” ka siin siis rikutud. 😀

Täna oli jälle lühem päev, ennem kolme saime nata tulema, nüüd ootame siin Jüri ja Kristjaniga pesema minemist ja siis sööki ja siis ma lähen hääletan kohalikku keskusesse, seeaasta esimest korda. :p Saab poodi ja värki(meil on tegelikult hädasti kokat vms vaja). 😀 Õega mõtlesime, Kuopiosse minna mingipäev shoppama, see on tiba suurem, kui Suonenjoki. Aga ma lippan pesema nüüd, bie.

Poolikud päevad maasikapõllul, mm, seda lõbu ei jätku enam kauaks, täna oli ainult mingi kaheni töö, nagu ei tulnudki siia töötama, vaid puhkama, pole üldse mingit sellist tunnet, et mingi ull tamp taga on. Ja vabalajal on siin tsill. :p Reedet tahaks.

Lisasin täna ka Blogisse mingi biiditeema, kus püüan hakata pilte vahetama, kui neid klõpsima peaks, igavuse peletamiseks suht. 😀 Ja ei, ma ei tee pilte kunstilisel eesmärgil vms. (a)

Ja ma jõudsingi Soome, üleeile, eile tegin tööd ja täna on puhkepäev, vähemalt on palju maasikaid saanud, mmm. :p Meid pandi elama mingisse punasesse soojakusse, jube urtsik on. :\ Eelmisel aastal oli meil parem elamine. 😀 Varsti panen ehk pildi ka meie väikesest armsast “purksiputkast” – me ristisime selle niisuguse nimega. :p

Tahaks juba Eestisse tagasi jõuda tegelikult. Mingi kolm nädalat olen siin, vähemalt seeaasta on nett. :p Varsti vist poistega kalale, siin pole muud erilist teha. 😀


Poosetasin Leelole Helsingis natuke. (a)