Jubeigav on olnud ja vana blogi väljanägemine oli ka ära tüüdanud, nüüd siis uus, tiba vigane veel, aga ei viitsi seda parandama hakata, ehk kunagi hiljem. Käisin eile ja täna vanaema juures lõunatamas, täiesti jube, kuidas vanaemad võivad lihtsalt üle sööta ja sealjuures mitte aru saada, et miks Sa küll rohkem süüa ei taha. Aga vähemalt tegi ta täna pannkooke, need olid üle prahi, nagu tavaliselt.

Esimene september ja minul ei ole kooli, 14 aastat koolipinki nühitud ja nüüd siis pole muud teha, kui kodus passida ja loota, et leian omale ennem töö, kui igavuse kätte suren. Mõtlesin, et võiks midagi suuremat kodus ette võtta, õpetaks omale flashi selgeks vms, niikuinii muud paremat teha pole, eks näis, kuhu ma selle mõttega jõuan.
Täna ja eile suutsin igasugu taotlused uute dokumentide saamiseks igale poole ära teha, nüüd jääb üle vaid oodata, et need kõik valmis saaks, great success!

Kodu. Võiks paari sõnaga nv kokku võtta. Peale rahakoti kadumise oli reedene õhtu ülitsill, Katre läheb Inglismaale ja saatsime teda ära vaikselt. Kõik algas tema ühikas, kust liikusime edasi Angelisse, esimest korda käisin, ei pidanud pettuma. Sain sealt ka palju uusi tutvusi vist, aga ei mäleta neist suurt midagi. 😀 Kuna mind oli sinna üksi jäetud ja ma lõpuks tajusin ise ka seda, läksin ma oma seltskonnale järgi, sellest sai oma kahe-kolme tunnine jalutuskäik mööda vanalinna. Andeksi, kellele kõigile ma sel ajal helistada jõudsin.

Paranoid.
Käisin täna Tallinnas, isa ostis uue auto ja vajas sinna transporti, kes siis muu pidi sõitma, kui mitte mina? Hessis käisin seal ka, friikartulid olid elusitad, isegi keptsupiga, burger oli okei, nagu tavaliselt. Varsti vast tagasi pealinna, pikemaks ajaks, kui kodo kõik vajaliku tehtud saab.

RHCP – Road Tripping

Natukene nukker, ei teagi täpselt, et miks. Uni on ka suur. Jõudsin mõni aeg vanaema juurest koju tagasi, seal oli mõnusam, kui siin.
Vahepeal olen töösaamiselootuses saatnud veel paar CV’d, aga vaevalt sealt midagi positiivset vastuseks tuleb, raske on nüüd tagasimõeldes uskuda, kui loll optimist ma olin kevadel.
Särk, mis ma omale tellisin, on ka liiga väike, keegi minust väiksem inimene tahab seda endale äkki?