Vihkan neid hommikuid, kus ma mõtlen, et ma ei võta enam kunagi. Plaan on iseenesest ju hea ja tervislik, aga seda on raske ellu viia. Olek on ka sellistel hommikutel äärmiselt sitt. -.-
Täna on järjekordne säärane hommik.

Ja ma ei kujuta ette mille üle ma öössel lol’isin, aga ju siis midagi oli.

Pärnumaa, tulin nädalavahetuseks koju, mitte, et siin midagi enamat teha oleks, aga seal ei ole ka, suht.

Sain omale tööjuurde prakdikandi ka, saame nüüd koos välja mõelda, mismoodi see kõik seal valmis saada, teistele samal ajal tähtsat nägu tehes. :3
Üks asi, millest terve selle nädala olen mõelnud siia pajatada, on see, et olen Eesti Zoidbergi ka nüüd ära näinud, tööjuures on üks tüüp, kes räägib samal hääletoonil ja samamoodi, nagu teeb seda Zoidberg Futuramas, ainult, et mitte inglise keeles, no ei olnud naljakas, kui teda esimest korda rääkimas kuulsin.

Pean nentima, et ma ei saa öelda, et ma kahetseks, et ma it’d õppima läksin. See, mis ma praegu teen ei tundu üldse tööna. Naljakas on mõelda, et teised inimesed on nõus nii meeldiva asja eest mulle maksma, kui nad saaks seda ise teha. 😀 Owell, jah, ma tean, kõigile see ei meeldi.
Nõme ainult, et see ots varsti otsa saab. :\

Auto tahaks ka korda saada lõppude-lõpuks, aga vist ei saagi, kui kuskilt 60 kilo välja ei võlu, seda raha tegelt ma vaevalt maksaks, isegi, kui mul see oleks. -.- Igatahes, olen jälle nüüd mõnda aega autotu, kuniks kuuleb, mis mo autolõhkuja sellest asjast arvab.

not a paladin, but still :\

Juulis ajan lokid maha ja lähen sõjaväkke, nüüd on kindel. Meid oli täna ~30 tükki komisarjaadis ja ~5 tükki võeti meist väkke, teised kõik kerutasid omale kuidagi pikenduse/läbivaatuse, ei viitsinud ise keerutama seal hakata, käin ära ja vaatan mis edasi saab.
Igatahes, lähen staabi- ja sidepataljoni, Tallinna. Võite kõik järgmisel suvel/sügisel/talvel/kevadel külla tulla.

Soome jääb järgmisel aastal ära ühesõnaga, kahjuks. Ei tahetud mind sügisel väkke võtta. :\ Will miss you guise.

Sõda pole just minu temaatika, aga kui peab, siis peab.

Kui ma peaks kunagi enesetapu sooritama, tuleneks see magamatusest. Lugesin ennem, et 10 päeva magamatust tapab. Kui eluisu tõesti otsas on, on põhjust see 10 päeva ennem ka pingutada.

Lihtsalt kuul pähe tundub suht leim nüüd selle kõrval. :3

lol, advice dawg <3

Aevastasin just kogematta ilge tatiläraka oma kätele, suht hea, et käed ette panin, muidu oleks mu tatt üle mu arvuti laiali olnud.

Viimastel päevadel olen paari sõbraga Age of Empires II’hte üle võrgu mänginud. AOE II kuulub kindlasti mu “aegumatute mängude” listi, mida on ka 20 aasta pärast mõnus nostalgitsedes mängida.

Vaatan ka mitmendat päeva jutti juba mingeid väga lollakaid komöödiaid, tirin pm kõike, mille tudvustus tundub paljutõotav, samas pole veel ühtegi filmi poolepealt kinni pannud, enamik on low-budget filmid olnud, aga täitsa vaadatavad.

Oh, and happy halloween!

Mõnes mõttes võib öelda, et ma olen perfektsionist, vms. Kõiges, mis ma teen, üritan ma saavutada perfektsust, vähemalt säärast, mis mulle endale korda läheb. Näiteks võib tuua kasvõi sellesama blogi.

Kahjuks/õnneks inimsuhetest perfektsust ei leia, vähemalt enamasti mitte.
Täna olen mõelnud nende inimeste peale, kellega olen mingil aja hetkel läbi käinud ja enam mingil põhjusel ei käi. Naljakas, kuidas vahel lahkarvamused, üksteisest möödarääkimised või siis kellegi valesti tõlgendamine võib niipaljut muuta. Isegi kui mõni aeg hiljem aru pähe tuleb ja mõistad, et sellel kõigel polnud mingit mõtet, on seda nii kuradima raske tunnistada, eriti teisele osapoolele.
Sel kevadel/suvel/sügisel olen ma nii mõndagi korda saatnud, mida ma ei oleks ~aasta aega tagasi 100% teinud. See kõik on mu mõttemaailma ja teistesse inimestesse/ellu suhtumist suhteliselt palju muutnud. Aga see on pigem positiivne. 🙂

Oh jah, eneseväljendus pole kunagi mu tugevaim külg olnud.

Peace, dudels!