Ma ei tea miks see nii on, aga Soomes on solitaire kõva mäng, iga aasta ja see aasta ei ole erand.

Ma olen siin teist päeva ja juba olen ma kohanud inimesi, kellele ma varsti midagi väga inetut võin öelda. Läbi lillede või mitte, ei saa nad enamasti kahjuks sellest ise aru. Ehkki on olnud ka erandeid.

O, hai. Homme varahommikul sõidan ära, Soome. Niipalju siis minu jaanipäevast. Samas pohlad, rahadega on niikuinii kitsas.

Käisin oma autole uut aknatõstukit sebimas, sain ka ühe, vanemalt autolt, tuleb välja, et see süsteem on kinni needitud ja kuna see on vanema generatsiooni autolt, siis mootori elektripistikud pole samad, OH GOD WHY? Eks näis, kas need needid õnnestub katki peksta nii, et kõik muu terveks jääb.

Jaanideks pole mul varem vist niipalju pakkumisi tulnud, kui sel aastal, tõotaksid tulla head jaanid, kui mul vaid raha oleks, prolly lendan häälega laivi kuskile. :3

Olen viimane nädal aega pm lihtsalt vedelenud, great success. Kui väest välja sain, oli mul plaan end kohe ult pruuniks päevitada, siiamaale on frentsust parmukas, ei ole minus endiselt seda rannasoont. :\

Oma parema jala sääre olen suutnud ka perse keerata, ei saa isegi pikematel kõndimistrippidel käia, rääkimata jooksmisest. Aga arstile ka ei viitsi minna.

Valisin just pool ööd plaadile laule, mis homme autosõidule kaasa võtta, üks toorik oli veel alles ja  mu tore arvuti otsustas täpselt pool esimesest laulust plaadile kõrvetada ja siis errori aknakese ekraanile visata. Success.

Tormilt tagasi ja olengi 23, fakk jea! Maksimaalselt kaks nädalat veel ja kõik see pask on lõpuks läbi. Ja mida head ma sealt sain? Sitaks ropu suuvärgi ja nikotiinilembuse. Vähemalt on nüüd mõnda aega tegevust, et nendest pahedest lahti saada

Kuu aja pärast viskan mundri seljast ja lähen oma tsiviileluga sealt edasi, kust ma sellega pooleli jäin, töötu kiilaspeana. :3 Arvatavasti kirjutan siis väikese kaitseväe teemalise jutu ka siia blogisse huvitavamatest seikadest.

Oma sünnipäeva paiku olen ma arvatavasti kevadtormil, niiet helistada pole väga mulle vast mõtet, et õnne soovida, messida vast ikka võib ja kirjutada-joonistada ka. Vastan, kui tsiviili satun kunagi. 🙂

Üks lebomaid nädalavahetusiti evar, ma mõtlen neid, mis sees olen istunud. Kõik kolm päeva pühad ja meid on kokku ainut 16 siin, täna sai tuugalt head õunakooki ka. :3 Kaks nädalat faking metsalaagrit veel, siis saab reservimõtteid mõlgutama hakata. Ja fakk seik, mul ei ole endiselt siia mitte kui midagi asjalikku pajatada, soz. :\

trap of interwebz