Ja selleaasta viimased tunnid ongi viimsele teekonnale lükatud. Üldiselt võib selle aasta kokku võtta ühe sõnaga: persekukkunud. Loodame, et järgmine tuleb parem. Uusaasta lubadust ma omale välja mõelnud veel ei ole, küll aga on plaanis koolis asjad kõik korda saada.
Jälle olen ma maal tagasi, töötuna ei leidnud väga seal linnas pesitsemisel mõtet, enamuse ajast olid näpud põhjas. Järgmisel kooliaastal läheb ehk paremini.

Aga okei, ma jään nüüd uut ja paremat ootama. 🙂

Hapukurgihooaeg hakkab vaikselt läbi saama vist, suht masendav, ma ei viitsi jaurata selle kõigega. :\ Aga loodame, et ka mu eiviitsi sõidab nüüd suvitama kuskile, nii ei saa edasi, nagu kahel viimasel kuul, muidu on jama.
Isegi mu tädi kurtis, et mu blogi on igavaks jäänud, ma tean, olen ise ka sellele mõelnud, et üldse ei oska siia midagi kirjutada, sügismasendus ehk? 😀
Jõulud said ka just läbi, olen olnud vist paha laps, jõulutaati ei näinud jälle seeaasta. Nüüd olen 10kg raskem ja pean alla võtma, jaaniks ehk saan korda ennast.

Kui mul muid vaheaegasid enam koolist ei ole, siis vähemalt on jõuluvaheaeg, mis algas eile. :p Ei teagi kohe mida vaheajaga peale hakata, peaks ennast õppima sundima. Viimasel ajal olen mõelnud ka maale tagasi kolimise peale, kuna tööd ikka pole(vaevalt niipea tuleb ka), ei ela ma praegu Pärnus just kõige jõukamalt. 😀 Kui ma maalt hakkaks koolis käima, saaksin ehk auto ka, aga see pole veel kindel.

Ma pole ikka välja suutnud mõelda, mida aastavahetusega peale hakata, plaane kelleltkilt?

Ja viimane koolinädal ongi alanud. Õhh, kuidas ma juba selle lõppu ootan, saab lõpuks koolist natuke hinge tõmmata. Viimaselajal pole ma endale üldse pihta saanud, kõik on nii imelik, mina ka. :s Aga noh, me ju õpime terve elu, mina ka, ennast tundma..

Kõik on hakanud allamäge minema, jess. Suuht mass. Ja see, mis siin eile toimus, nagu kammoon. :\ Ootab jõulud ära, ehk siis jõuluvana toob Madisele head õnne. :p Ja õppimishimu, mida mul pole see nädal jälle korralikult olnud. Need kaks kinki oleks päris head.
Midagi positiivset polegi siia nagu pajatada praegu. 😀

Jeps, see ongi ainuke põhjus, miks ma siia praegu üldse midagi kirjutan, mul on jubeigav. 🙁 Tegelikult olen ma viimasel ajal üldse kudiagi vaikseks siin jäänud, see tuleneb vist mu laiskusest, mingi räme eiviitsi on peal. Majandus on ka kergelt öeldes persekukkunud juba, kõik saavad töölt kinga, hetkel ma olen isegi õnnelik, et mul tööd ei ole, mind ei saa keegi lahti lasta, hö hö. 😀 Igatahes, ma tahtsin oma jutuga sinnamaale jõuda, et kaks mu korterikaaslast on tööd kaotamas, kui nii peaks minema, siis on jälle tunniajased bussisõidud kooli ja kodu vahet arvatavasti. JESSS! Eks näis mis saab.
Aga ma nüüd lähen ja veedan mõne aja Kivirähki seltsis ja siis keeran magama ära. Goodnite.